Kaasaegsed tindid jagunevad peamiselt versiooni järgi nelja kategooriasse
1. Kõrgtrükivärv: trükivärv, mida kasutatakse raamatute, ajalehtede, pildialbumite, dokumentide, arveraamatute jms trükkimiseks. Kõrgtrüki põhiomadus seisneb selles, et trükiplaadi tindiga kaetud osa ulatub välja tindita osast. Kõrgtrükivärvid jaotatakse trükimasina tüübi ja trükitoodete kasutuse järgi pliitrükivärvideks, vasktrükivärvideks, kõrgtrükivärvideks, rotatsioonivärvideks ja fleksograafilisteks kõrgtrükivärvideks.
2. Litograafiline tint: litograafiliseks trükkimiseks sobiv tint. Litograafilise paigutuse iga osa on põhimõtteliselt tasapinnaline, muster on lipofiilne ja mittemuster on hüdrofiilne. Trükkimisel kasutatakse õli ja vee tõrjumise põhimõtet, seega peab litograafilisel tindil olema veekindlus. Protsessi järgi jaguneb see ofsettrükivärviks, rullofsettrükivärviks, tasapinnalise ofsettrükivärviks, veevabaks ofsettrükivärviks, rauast trükivärviks, litograafiliseks tindiks ja kollotrükivärviks.
3. Sügavtrükivärv: sügavtrüki jaoks sobiv tint. Trükkimisel tinditakse küljenduses nõgus mustriosa ning mustrita osa tint pühitakse või kraabitakse maha ning seejärel teostatakse trükk. Olemas on gravüüri- ja fotosügavtinti.
